In love in Ljubljana

Minu meelest on käsitöö maailma parim tegevus peale lugemise ja jäätise söömise (ja kui veel need kaks viimast liita mmm..). Polnud ime, kui eile, mil põrandal veeresid tolmurullid, võtsin meele rahustamiseks ette voolimismassi, ja voolisin innuga jõuluehteid. Tolmurullid samal ajal mu varbaid kõditades.

No worries, tolmurullid kadusid päev hiljem ehk siis täna ja lisaks jõudsin teile teha mõned pildid enda kätetööst.

Mulle tohutult meeldib õhukäes kuivav fimo ja pabermassist tehtud "savi", sest neid ei pea ahju pistma. Lisaks läheb kogu protsessiks vaja lihtsaid koduseid vahendeid, ning olen kindel, et nende jõuluehete tegemiseks saab kaasata lapsi. Meil juhtus nii, et ma hakkasin proovima, kuidas ehted valmivad, kui korraga ründasid mind kolm last. Enda naha päästmiseks andsin kiiresti töö üle. :D

Ehete tegemiseks läheb vaja voolimismassi, taignarulli, vorme, templeid, küpsetuspaberit (mina teen kõik taolised tööd küpsetuspaberil), värve, sädelust, pintsleid, heegeldatud linikuid, vedelat liimi või lakki, grilltikku.

Kujukeste voolimine on imelihtne, kui oled piparkooke teinud. Rullid massi lapikuks ning lõikad vormidega kujud välja. Kui soovid teha mustriga ehteid, siis kasuta sellist nippi - kui oled massi laiali rullinud, lisa sinna heegeldatud linik, ning rulli korra veel. Seejärel lõika vormidega kujud, millel on vahva muster. Mustri saab lisada hiljem ka templitega.

Kasutades grilltiku lapikut poolt, torka kujukestesse augud, kuhu paned hiljem nööri. Jäta kujukesed kuivama (kasutades soolataigent, kuivata ahjus madalal temperatuuril).

Ma olen kindel, et see esimene pool oli teile teada, ning sellepärast liigun edasi kaunistamise poole. :)

Kujukeste mustriteks kasutasin kahte erinevat linikut - ühte jämedakoelisemat ja ühte õrnema mustriga.

Esimese meetodi mõte on see täita värviga mustri jooned ning pühkida lapiga värvi kõrgematelt kohtadelt maha. Selleks kata kujuke värviga hoolsalt nii, et kõik augud on täidetud (pintsel!). Kasutades riidest lappi, sobib ka ninanuuskamis paber, pühi värv maha. Sel moel jäävad kõrgemad kohad heledamad ja jooned tumedamad.

Sõrmedega värvi peale kandmine meeldis mulle põhjusel, et sain maalida elemendile heledamaid ja tumedamaid kohti- peaasi, et mitte liiga tugevalt, et jooned jääksid valged.

Teine meetod on vastupidine esimesele. Kuna mu käed oli niikuinii värvised, siis määrisin värvi õrnalt (just õrnalt, et vaod ei täituks värviga) sõrmede abil laiali. Seekord jäid sügavamad kohad valgeks ja kõrgemad sai rohkem värvi. Lapiga pole pühkida vaja.

Pildil olevatel kujukestel on kasutatud lilledega templeid.

Viimasena katsin kujukese pintsli abil liimi (võite kasutada lakki) alla ning lisasin sädelust. Nendel kujukestel, kus on rohkem väikest mustrit, soovitan vähem sädelust kasutada - muidu võib juhtuda, et sädelus matab enda alla kauni mustri.

Lisaks võib katta kujukesi kahe erineva värviga. Mina proovisin seda mustaga, ning hiljem lisasin kuldse tooni, ning tulemuseks oli kergelt vasekarva ehted (piltidel on seda küll raske näha). Sama võib proovida ka hõbedase värviga.

Need erivärvi jõuluehted saavad endale külge nöörid, ning lähevad armsas kotikeses jõulukingituseks. :)

Kas olete selliseid meetodeid varem kasutanud? Kuidas teie teete voolimismassist jõuluehteid?

Jaanika

Täna, peale sloveeni keele tundi jõudsin koju ning kõht korises hirmsasti. Mul on rumal komme haarata paar küpsist nälja leevendamiseks, ja mõnikord veel kaunistan küpsised Nutellaga.. Seekord jätsin küpsisekausi puutumata, ning otsustasin proovida, kuidas mekivad pannkoogid kreeka jogurtiga.

Taignas kasutasin 3 muna, 1 tl soola, 4 sl suhkrut, 0,5-1 klaas piima, umbes 350 g kreeka jogurtit, 2 klaasi jahu. Ma usun, et taigna võib kokku klopsida just sellise nagu teile endale meeldib, aga võib proovida ka minu oma.

Praadides soovitan kasutada õli tibake rohkem kui tavaliselt, ning keskmist kuumust.

Kuidas maitsevad kreeka jogurti pannkoogid? Nagu võite arvata, siis nad on sarnased keefiriga pannkookidele. Ehk pisut paksemad ja hapukamad. Hapukuse leevendamiseks lisasin rohkem suhkrut, kui tavaliselt. Maitse oli kokkuvõttes hea, ja pannkooke oli lihtne teha - ei vajunud pannil laiali. Koostis oli pisut selline nätske, aga mitte vedel.

Lastele meeldivad kõige rohkem ülepannikoogid, mida teen vee ja piimaga pooleks. Pannkooke söövad nad enamasti Nutellaga.

Minu sõin pannukaid lemmiku murakamoosiga, mille tõi mulle sõbranna Sloveeniat külastades. Küll on hea, et lapsed seda ei söö, mis tähendab, et saan seda pisikeses purgis moosi rahulikult nautida. :)

Millised pannkoogid maitsevad teile kõige rohkem? Kas teete pigem suuri või väikeseid pannukaid?

Jaanika

Sel suvel, õigemini juuli alguses palun teilt abi tüdrukutele pulma kleitide valimisel. Enamik poes leiduvaid kleite olid, kas õhukesed suvekleidid, või lihtsalt ei leidnud seda õiget. Jagasin teile mõned netist leitud lemmikud ja te olite nii armsad ning avaldasite enda arvamust.

Pean mainima, et oleksin napilt ostnud nr 6 ja nr 7 kleidid, mis olid sama lõikega, kuid erinevat värvi. Kindlasti andis tõuke ka see, et paljudele teistele jäid samad kleidid silma.

Läks hoopis teisiti.

Surfasin Nexti lehel, ning olin juba kleite korvi panemas, kui märkasin tüdrukute riiete all rubriiki "coming soon". Mõtlesin, et võiks ju korra piiluda sinna, ning oh üllatust, kui leidsin endale uue lemmiku. "Coming soon" tegelikult tähendas seda, et kleite pole veel saadaval, kuid vahemärkusena oli kirjas, et ooteaeg on maksimaalselt kaks nädalat. Kuna ma tean, et Nexti pakid tulevad kulleriga paari päevaga, siis võisin selle aja oodata.

Kleidid kannavad nime "Pink Butterfly Dress", ning näha saate neid SIIT. Maksid nad veidi üle 50 € ning olid väärt seda summat.

Kleit on ülevalt kahekihiline, kuid pole paks. Seelikuosa on kolmekihiline, ning see osa, mis on vastu keha, pole kare riie. Kleiti katavad litrid. Materjal, lõige ja õmblused on kvaliteetsed, ning nagu ma juba kirjutasin - väärt igat senti.

Kleit pole ainult peenikestele tüdrukutele, vaid sobib ka tugevamale kehaehitusele. Minu neiudel jäid kleidid kergelt suureks. Aga samas valin pigem suurema, kui liiga ümber riided.

Kuidas teile meie printsesside kleidid meeldivad? :)

Jaanika

Ma olen nüüd mõnda aega teadlikult hoidunud ilutoodetest, mis on saadaval tavapoodides. Enamik kehahoolduseks vajalik on mul pärit Babe apteegisarjadest, ning olen väga rahul. Kahjuks Sloveenias Babet pole, ning see oli üks põhjuseid, miks otsustasin anda tavapoe toodetele võimaluse (jaaa..lisaks meeldib mulle jätkuvalt kuhjata erinevaid ilutooteid).

Ka Sloveenia turule on jõudnud Mixa tooted, mis on parabeeni- ja alkoholivabad, ning toodetud mõeldes tundlikule nahale. Ma ei julgenud näokreeme proovida, kuna testrist toodet nahal proovides tundus see liiga rasvane. Sellegipoolest võtsin ette Mixa mitsellaarvee, ning haarasin poest suure 400 ml pudeli - mitsellaarvett kasutan palju. Peale paari nädalat võin öelda, et Mixa Optimal Tolerance mitsellaarvesi eemaldab meigi kiiresti ning ei tekita mu nahale allergiaid. Võrdleksin seda toodet L'Oreali omaga - mina neil kahel suurt vahet ei tee (teine asi on muidugi vaadata koostisosasid). Mina, kel on aknele kalduv nahk, võin Mixat soovitada - see ei tekita punne.

Kasutan mõnda aega sama higipulka nagu Igoril on - Sebamedi tundlikule nahale loodud rulldeodoranti. Kui Igor saab kasutada ainult üliõrnu deodorante, siis mul on vastupidine lugu. Mida kangem seda parem. :D Pöördusin taaskord enda vana lemmiku Rexona pulkdeodorandi poole, mis ainsana suudab mind vähemalt pool päeva värskena nagu lillekese hoida. Võtsin seekord Rexona Invisible Black + White deodorandi, mis lubab hoida tumedat värvi riided puhtana. Mul tekivad randid musta värvi trenniriietele, ning see on nii tüütu. Peale mõnda aega proovimist oli selge, et valged randid tekivad selle tootega täpselt samamoodi nagu iga teisega. Feil. Küll töötas Rexona deodorandi puhul kõik muu ideaalselt.

Nagu ikka pakub drugstore Dm igast vahvaid allahindlusi ja just sellepärast jäid mulle riiulis silma Aussie tooted. Maske ja palsameid pole mul kodus kunagi piisavalt, ning otsustasin proovida kiidetud (googeldasin poes) Aussie 3 Minute Miracle Reconstruction sügavhooldus maski. Kui ma esimest korda eemaldasin pudeli põhjal oleva kleepsu ja nuusutasin maski, tundsin kuidas mu ninakarvad kärssavad. :D See lõhn oli kirjeldamatult vänge ja meenutas metsmaasika ja turbo nätsu segu. Kellele meeldivad tugevamad lõhnad, võib rõõmustada, sest turbo nätsu lõhna jätkub pikalt juustele. Peale paari nädalat on mul selle maskiga jätkuvalt segased tunded. Ta teeb mu juuksed pehmeks ja kõik on mõnus, kuid mul on tunne, et kui toodet läheb kasvõi natuke peanahale, siis tekib sinna kõõm. Ma pole küll 100% kindel, sest mõnikord lähen peale pesu seerumiga liiale, ja ehk on koer maetud sinna. Arvatavasti Aussie tooted ei jõua rohkem mu ostukorvi, sest kui juba maski aroomid on nõnda vänged, siis ma ei julge muid tooteid proovida.

Aga selleks korraks kõik minu ilunurgast. Rääkige parem teie, kas olete proovinud Aussie või Mixa tooteid, ja milline on teie arvamus neist.

Jaanika

Ma olen meie kodus tähele pannud, et muffinid kaovad laualt võrreldes koogi või tordiga kordades kiiremini. Pole isegi oluline, kas muffineid on kaks korda rohkem - neid on lihtsalt nii mõnus haarata ja vahepalaks näksida.

Kui ma mõned päevad tagasi kohalikus pisikeses poes koogiks koostisosasid otsisin, pidin ahastusse langema. Võrreldes suuremate poodidega, on väikepoodide hinnad liialdamata kaks korda kõrgemad (toorjuust Hoferis 79 senti, kohalikus poes 1.89 €). Otsustasin, et kasutan seda, mis leidub kodus, võtan lisaks paar kaunistuselementi ja säästan kena kopika.

Seega jätsin koogiidee, ning valikuks langesid hoopis muffinid. Kuidas, aga kaunistada muffineid, et muuta neid vähe pidulikumaks?

Ostsin poest suure paki apelsinimaitselisi Jaffa küpsiseid, ning ilusates värvides, kuid mitte nii hea maitsega Smarties' komme (M&M's kommid on palju paremad).

Alustuseks tegin Klaudi soovitusel Nami-Nami muffinite põhiretsepti järgi tavalise vanilje taigna. Muuseas taigen on tõesti hea ja imelihtne teha. Koostiselt on see paksem ja lihtne panna lusikaga vormidesse.

Oh, seda üllatust, kui Jaffa küpsised mahtusid üks-ühele pabervormi põhja nagu need oleksidki sinna loodud. Iga küpsise peale läks kuhjaga supilusika täis taigent, ning küpsetasin muffineid 20 minutit. Tänu rasvasele küpsisele taigen nii palju ei kerkinud, kuid see polnud üldse halb - muffin oli pealt ühetasane ja täpselt vormi ääreni, mis tähendas, et muffineid oli suurepärane kaunistada.

Kreemiks kasutasin vahukoore ja toorjuustu segu koos suhkruga. Selleks, et kreem jääks tugevam, soovitan kasutada umbes 50 g rohkem toojuustu, kui vahukoort. Kreem pritsikotti ja otsa suurem ümmargune otsik (või tee koti otsa suurem ümmargune auk). Pritsisin igale muffinile väikese pilvekese keskele. Kaunistuseks läksid armsate värvidega kommid.

Minule oli kogu see kompott liiga magus - järgmine kord teen oreolaadsete küpsistega. Muidugi laste suust ma ühtegi nurinat ei kuulnud. :D Jaffa küpsis sulab üsna õhukeseks, ja alles jääb marmelaadikiht. Kommid ja kreemi võiks lisada siis, kui läheb söömiseks, sest muidu hakkab värv kreemil sulama.

Kuidas teie kodus muffineid kaunistate, kui need lähevad peolauale? :)

Jaanika

Pikutan rahulikult voodis, kassid mu külje all vaikselt nurru löömas. Lükkan sõrmega ülespoole Facebooki lehte, kuni jõuan postituseni, mis kutsub inimesi pagulastele mütse kuduma. Postitust kaunistab üks kommentaar - toetage omasid lapsi ja vaesemaid peresid. Kõigepealt müts maha neiu ees, et ta julgeb ühte väikelinna gruppi sel teemal postituse teha. Ausalt, mina ei julgeks. Teiseks hakkasid mu sõrmed sügelema, kuid ma tean täpselt kuhu üks Facebooki vaidlus viib - mitte kuhugi.

Sellegipoolest tekkisid mul mõtted seoses heategevusega. Ja kuna see blogi siin on minu pesa, siis arvan, et see on kõige õigem koht väljuhäälselt enda mõttetest teada anda.

Kas teil on tekkinud seos heategevuse ja olukordadega, mil arvatakse, et sinu aeg, vaev ja raha läheb täiesti valesse kohta?

Toetad kodutuid loomi - miks sa vaeseid peresid ja lastekodu lapsi ei toeta?

Toetad lastekodusid - miks sa toetad lastekodusid, kui see on riigi töö?

Aitad vabatahtlikuna riigimetsa koristada - keda see männimets huvitab, kui samal ajal hävinevad ekvatoriaalsed vihmametsad?

Lähed vabatahtlikuks Aafrikasse, Prantsusmaale, Ugrimugrimaale - kas siis kodus pole võimalus vabatahtlikuna töötada?

Aitad arengumaade lapsi - miks sa ei hooli meie lastest?

Tõske käsi püsti, kes on olnud seltskonnas, kuulanud laiamisi teemal, miks vabatahtlikuks minemine ja annetamine teatud sihtgrupile pole üldse nii oluline, kui seda teha mõnele teisele sihtgrupile, mis on arvamuse avaldaja kohaselt tunduvalt õigem eesmärk. Mina!

Ja nüüd tõstke käsi, kelle arvates on sellised arvamuse avaldajad maailma suurimad suuga linna ehitajad, ning pole kordagi elus teinud ühtegi annetust? Mina!

Olen hoidunud sel teemal rääkimisest põhjusel, et ma ei pea vajalikuks enda tegevuste põhjendamist. Mitte kellelegi. Minu tagasihoidliku arvamuse põhjal ei pea leidma sügavat mõttet põhjustel, miks töötan vabatahtlikuna, teen annetusi, viin hääletajaid koju ja võtan varjupaigast loomi. Palju lihtsam on olla vaikiv, enesega rahulolev heategija.

Mida teie arvate heategevusest? Kas olete tundnud samu emotsioone nagu mina?

Jaanika

You are welcome! :)

Jaanika

Ma olen üks ilge mölakas, et sel teemal üldse vingun, aga kuna mul pole panna lauale lahendust, siis jagan muret teiega. Väikese lootusega, et oskate mulle nõu anda. Nimelt meil on järgmise poole aasta jooksul plaanis alustada elamise renoveerimisega. Hetkel, mil hakkan mõtlema tubade jaotusele, seinade värvimisele, mööblile erinevatesse tubadesse jne tahan joosta peaga vastu seina. Nii sadamustmiljon korda.

Igor ei teinud nalja, kui ta ütles, et ülemise korruse (või oli ehk kogu maja?) planeeringu tegi kerges veinivines inimene. Miks muidu planeeris ta ühe toa, millel pole ühtegi akent, see-eest küll kolm ust. See tuba on juba iseenesest nii väike, et tänu kolmele uksele ja viilkatusele pole võimalik sinna panna suuremaid ja kõrgemaid mööbliesemeid. Ja kas ma juba mainisin, et sel toal pole akent? :D

Hetkel otsustasime nii, et sellest toas tuleb tšill telekatuba koos pehmete diivanite ja raamaturiiulitega, mida üritame ise ehitada ja seina panna. Lisaks erinevaid hubaseid valgusteid, mis tooksid selle koopatoa süngest keskajast välja.

Tegelikult teeb see kolmeukseline tuba rohkem nalja, kui ajab nutma. See-eest, meil on vaja planeerida terve elamise kõige tähtsam tuba minu jaoks - köök. Ning ka selle ruumiga saab naerda läbi pisarate, või siis lihtsalt nutta.

Lahe vindine planeerija tegi köögi sellise, et veetorud ei ole seal, kus on ainuke paik kuhu mahub vabalt köögimööbel. Ehk siis suuremas ja täiesti tühjas seinas, kus on ruumi ballisaal teha, tantsida ja kukerpalle visata, ei saa olla kraanikauss ja nõudepesumasin. Oot-oot, ei tasu meelt heita, sest kraanikausi koos nõudekaga saab panna viilkatuse alla nurka. Noh, kas pole mõnus lusikaid loputada nagu nurka saadetud põngerjas? Ja kellele siis ei meeldiks kõndida potitäie kuuma vee ja kartulitega, et need ruumi teises otsas nurgas asuvas kraanikausis nõrutada! Logic much, right!

Mõtleme parem ruumi positiivsetele, rõõmsamatele paikadele nagu näiteks aken, millest avaneb kaunis vaade. Ärme laseme ennast häirida faktil, et aken ehitati liialt piklik (madal) ja nurka, mis tähendab, et akna alla ei saa lisada köögilauda, ning seina ja akna vahele näiteks köögikappe või külmkappi.

Ei saa jagamata jätta informatsiooni, et isegi lae kõrgus on toa alguses ja toa lõpus 10 cm erinevusega.

Džzžžzzzsshhhhh. Jap. See oli minu headbang.

Sellistel hetkedel tahan kõhuli põrandala viskuda, käsi ja jalgu raputades kisada - lolllaakaaaad sloveeeenlaseeed!

Järgmisel hetkel on mul piinlik, sest olgem ausad - paljud teist on saanud tasuta elamise? Enamik mu sõpru on pidanud pikalt üürima, koguma sissemaksuks raha, võtma laenu, ning tundub üsna nüri seal kõrval lasta vinguviiulil mängida.

Samas probleem on täiesti olemas, ja jätkuvalt peame mõtlema, kuidas paigutada elamisse mööbel, mis ei taha sinna kuidagimoodi sobida. Kui juba raha kulutada, ja köögimööbel pole odav, siis võiks see olla ka ergonoomiline ja praktiline, et me ei jookseks nõudega toa ühest otsast teise.

Kui mõni mu blogi lugeja on rohkem käpp interjöör disainis, ja tahaks aidata meil ruumile lahendus leida, siis hea inimene, anna endast märku. Kõik teised asjapulgas võivad ka nõu anda. Ainuke, mida me juba teame on see, et torusid ja akent ei anna ümber tõsta. :D

Muuseas, maalimine on mõnusalt rahustav. Sellepärast lisasin postitusse pilte tänahommikusest maalimisprotsessist. Ma olen lõpuks ometi haige, ning võtsin käeulatusse kuuma teetassi, läitsin küünlad ning tegin "kassi maalimisteraapiat". Soovitan proovida. :)

Jaanika

Ma olen postitanud blogisse häbiväärselt vähe sloveenia köögist põhjusel, et minu jaoks pole see kunagi pakkunud suuri maitseelamusi. Kui on midagi "suurt" kohalikus toidus, siis selleks on portsjonid. Me sööme kodus igapäevaselt erinevaid sloveenipäraseid liharoogasid, ning mõte, et ma lähen söögikohta, et taaskord süüa neid samu toite, ei paku mulle pinget. See-eest Igor läheks iga kell, ning lisaks enda portsjonile hävitab ta ka minu ja laste poolikud taldrikutäied. :D

Täpselt samamoodi nagu Eestiski, on Sloveenias palju toite laenatud lähiriikidest. Eriti popp on serbia söögilaud, ning ka tänane toit tuleb sealt riigist kandes nime prebranec. Serbia keeles - prebranac.

500 g aedube purgis

2-3 sibulat

suitsupeekonit, sinki, suitsuvorsti

4 küüslaugu küünt

paprikapulbrit

toiduõli

soola

pipart

2 sl jahu

Haki sibul ning prae rohke õliga pannil. Kui sibul muutub kergelt klaasjaks, lisa hakitud küüslauk ning prae paar minutit veel. Lisa jahu ning prae kuni see muutub õrnalt pruunikaks. Pane pannile oad, ning lisa juurde veidike purgis olevat vedelikku. Lisa paprikapulber (vürtsikama toidu austajad võivad lisada ka tšillit), sool ja pipar. Lisa hakitud liha ja sega kõik kokku. Eelkuumuta ahi kuni 220 kraadini. Vala kogu oakompott madalasse klaas- või savinõusse ning küpseta ahjus kuni peale tekib krõbedam koorik.

Meie sõime täna seda oarooga koos kartulipudru ja ribilihaga. Mmm. :)

Jaanika

Täna oli kuidagi selline 'meh' päev, ilm hall ja sombune, ning tuju täpselt nii palju, et klõpsida telefonis kommimängu. Kui aus olla, siis mind hirmutavad sellised aeglased energiavaeguses päevad. Minus tekib tunne nagu oleksin täiesti kasutu putukas, samal ajal, kui ülejäänud inimesed siin maamunal töötavad 24/7, et toidu lauale tuua. Palju teist töötavatest inimestest võtavad päeva vabaks põhjusel "ouu äää, deprekas on"? :D

Üht, mida olen mõistnud on see, et laiskus-depressioonist vabanemiseks on vaja midagi ette võtta. Ükskõik, mis toob hingele rahu. Minus tekitab hea tunde, kui vetsu kraanikauss läigib (ma ei tea, miks just see kraanikauss alati nii kiiresti määrdub!), või toas pole ühtegi puhtapesu korvi, mis ootab triikimist. Eriliseks lemmikuks on muidugi puhtusest nurru löövad põrandad ja värskelt vahetatud voodipesu.

Tegelikult pole alati nii lihtne mugavusstsoonist väljumiseks. Näiteks täna võtsin ennast kokku alles siis, kui tüdrukud tulid koju. Seda olen endale lubanud, et neid ootab alati ees rõõmus ema, kel on hea meel neid näha - sest tegelikult ju on nii! Lihtsalt mõnikord tuleb natuke rohkem pingutada, sest postiivsus on nakkav ja ma tahan, et nad näeksid kodu sooja ja turvalise paigana.

Nagu arvata võite on lastega tegevuse leidmine võrreldes enda sundimisega palju lihtsam. Sel ajal, kui Anete tegi kodutööd, vaatasime Anne Maiga üle vanad nuputamisvihikud - neid on ajaga tohutult kogunenud, ja osad olid puhta poolikud. Istusin tütrega kahekesi ühel toolil, vaatasin teda, mõistes, kui hästi suudavad lapsed mind mustast august valguse poole tuua.

Et mitte tunduda liiga kurvameelsena, panen kirja mõned tegevused, mida on tore kodus lastega ette võtta:

- pliiatsite teritamine ja pliiatsikarbi korrastamine. Tavaliselt sinna satub kõike muud ebavajalikku, mis peaksid leidma koha prügikastis või pesa kuskil mujal. Lastega on tore koos organiseerida asju omale kohale, sest tihti on nad targemad, kui mina ja teavad täpselt kuhu suvaline (minu jaoks suvaline) paberitükk käima peab. Pliiatsite teritamine on tohutult mõnus ja rahustav, ning lõpptulemusena on hea vaadata, kuidas lapsel on palju suurem valik pliiatseid.

- pannkookide praadimine. Lapsed tulevad tihti minult küsima, kas nad saavad köögis aidata, kuid olen pidanud ei ütlema, kui see on liiga ohtlik (pritsiv rasv, terav nuga jne). Samas pannkoogid on üsna sõbralikud tegelased ja neid on ohutum valmistada - lapsed saavad ülesandeks taigent pannile valada, samal ajal, kui mina keerutan panni.

- küpsise või piparkoogitaigna vormidega lõikamine. Meie köögilaud pole just kõige suurem, seega iga tüdruk saab ise enda pannitäie luua. Mina rullin neile taigna lauale, ning nemad saavad teha lemmikvormidest piparkoogid. Koos tõstame piparkoogid pannile ja hiljem asetame taldrikule jahtuma.

- viimasena kirjutan teile tegevuse, mida võtame ette õhtupooliku lõppedes, enne kui tüdrukud tudumaale purjetavad. Samal ajal, kui lapsed on voodites, olen mina pikali lastetoa pehmel vaibal ning panen tööle Vikerraadio õhtujuttude äpi. Seal on mitmeid erinevaid muinasjutte, loomalugusid ja järjejutte. Hihi, mina kuulan heameelega neid vanemaid lugusid, mis algavad ja lõppevad lauluga "väikesed lapsed kõik magavad juuubaaa..". :) Jutud valime kordamööda, ning mõnusa õhtujutu saatel jätame päevaga hüvasti.

Tõmban nüüd otsad kokkupoole, sest Igor tuleb koju ja mul on vaja arvutilainelt voodilainele ümber lülituda. Viimasel ajal on mul postituste kirjutamisega läinud meeletult aega, sest olen überhalb "multitäskija". Või tähendab, see on üks külgedest, mis vajab harjutamist. No, kui raske saab olla Facebookis jutustamine, Youtube' muusika valimine ja blogimine?! :D

Mõnusat õhtut, ja kui sa loed järgmisel päeval, siis ilusat päeva sulle! :)

Jaanika

Sel aastal pean plaani teha sõpradele pisikesed kingitused, mis poleksid kallid, kuid samas praktilised. Ma olen kuulnud, et inimestele ei pruugi alati meeldida isetehtud vidinad, ja üsna suur võimalus on, et kingituse saajal pole sellega midagi peale hakata - võtame näiteks mõne dekoratiiveseme.

Minu silmis on ehtekaussidel alati eesmärk, kuna igal õhtul eemaldan kõik ehted. Hetkel on meil Igoriga kahepeale kaks väikest kausikest, kuhu mahutame paar ketti, sõrmuseid ja mõned kõrvarõngad. Ülejäänud, mida vähem kasutame, on kaanega puukastikeses luku taga.

Näitan teile viimasena valminud ehtekaussi, mille tegin voolimismassist. Vabalt võib kasutada õhukäes kuivavat savi, või sellist savi, mille pistad ahju. Vaja läheb veel rulli, vormi, alust, lappi, templeid või linikuid ning värvi, pintsleid, liimi ja sädelust. Lisaks on vaja sellist alust, kuhu paned hiljem kausi kuivama nii, et ääred vajuvad alla ja tekib kausi kuju.

Alustuseks rulli mass alusel lapikuks - mina jätsin massi üsna paksuks, ning kohe seletan miks. Mul on ainult pisemad vormid, ja selleks, et saada suurem ehtekauss, rullisin väljalõigatud massi hiljem õhemaks. Seejärel lisa templitega kausile kaunistused. Kui sa kasutad kaunistuseks linikuid, siis aseta linik massile, kui rullid, ja enne, kui asetad vormi.

Mina kasutasin kuivamisalusena Nutella klaasi, mis on alt ümar. Ehtekauss kuivas seal ühe päeva, ning soovitan peale 12 tundi see ümber keerata, et alumine pool saaks õhku.

Samal moel nagu jõuluehetega, lisasin pintsliga kausi sisemusele värvi ning pühkisin need lapiga ära. Kuldsed ääred sain nii, et värvisin need taas, ning 5 minutit hiljem lisasin sädelusega liimi.

Kas sul oleks hea meel saada ehtekaussi jõulukingituseks - kannaks see praktilist eesmärki?

Jaanika

Ma pole veel teile rääkinud, et leidsin endale sõbra. Võiks pigem öelda, et me leidsime teineteist. Mõned nädalad tagasi läksin tööbüroosse ja jäin ühe neiuga ukse taga oodates juttu ajama. Naljakal kombel oli meil aeg pandud samale kuupäevale ja kellaajale, ja alles siis, kui ta viisakalt mind esimesena kabinetti saatis, sain teada, et ega ikka polnud küll. Mina olin hoopis päev hiljem kohale läinud.

Kõige vahvam on see, et ta otsis mind tunnike hiljem Facebookist üles ja alates sellest päevast oleme tihedalt läbi käinud - peale selle, et oleme töötud, on meil ka palju muud ühist. :D Näiteks küpsetamine, mida teeksime päevast-päeva, kui see ei mõjuks kaalunumbrile.

Eile käis ta esimest korda meil külas ja lisaks üliheadele küpsistele, tõi ta karbikeses kookosjahu. Mu sõber oli korra proovinud kookosjahuga pannkooke teha, kuid ta ei saanud taimse jahuga suureks sõbraks. Mina, kes ma pole kordagi kookosjahu proovinud, võtsin selle heameelega vastu.

Kolasin tiba netis ringi ja uurisin, mida kookosjahu endast kujutab.

- sobib gluteenitalumatusega inimestele

- sisaldab rohkelt kiudaineid ja väheses koguses süsivesikuid

- võib aidata kiirendada ainevahetust

- lisaks sisaldab keskmise ahelaga rasvhappeid

- mangaani rohke sisaldus, mis aitab mineraalidel ja vitamiinidel paremini imenduda

Põhimõtteliselt võib tavalise nisujahu asendada kookosjahuga, kuid siin on väike konks. Kuna kookosjahu ei sisalda gluteeni, mida on ka siduv aine, tuleb retseptides kasutada näiteks rohkem mune. Peale selle on kookosjahu nagu käsn, mis armastab imeda vedelikke ja paisuda, seega nisujahu asendamisel tuleb võtta kolmandik kogus kookosjahu.

Täna hommikul võtsin lahti Pinteresti ja otsisin ühte mugavat "mul on kõik koostisosad kodus olemas" retsepti, ning prooviks tegin kohandatud retseptiga banaani muffineid.

Vürtsikad banaani muffinid

4 muna

1/2 klaasi kookosjahu

2 banaani

1 tl piparkoogi vürtsi

1/2 tl soola

2 sl mett

3 sl võid või kookosrasva

1/2 tl küpsetuspulbrit*

peotäis kreeka pähkleid

Sega väiksemasse kaussi kokku kookosjahu, vürtsid, sool ja küpsetuspulber. Purusta kahvliga või blenderis banaanid. Lisa suuremasse kaussi munad, mesi, või ja purustatud banaanid ning sega hoolikalt kokku. Lisa kuivainesegu munasegule. Viimasena lisa tükeldatud kreeka pähklid. Jäta paar supilusikatäit pähkleid alles, et need hiljem muffini peale lisada.

Määri muffini pann rasvainega**, ning jaga taigen 12 vormi vahel. Lisa igale muffinile peale kreeka pähkleid. Küpseta 20 minutit 175 kraadises ahjus. Lase muffinitel jahtuda 10 minutit vormis, ja seejärel aseta restile edasi jahtuma.

* naised saunas rääkisid, et osad küpsetuspulbrid sisaldavad gluteeni, mis tähendab, et küpsetuspulbri võib asendada soodaga.

** mina tegin selle vea, et kasutasin muffini pannil pabervorme - ära sina seda tee, muidu hiljem sööd muffineid koos paberiga. :D

Ja siit tuleb minu arvamus kookosjahu ja banaaniga muffinitest. Kuna mulle meeldivad banaaniga pannkoogid, siis minu meelest sobib ka muffineid teha banaaniga. Eriti hea on kreeka pähkli, banaani ja vürtside kombo. Järgmine kord lisan kindlasti rohkem pähkleid - eriti mõnusad ja krõmpsud olid pähklid, mida lisasin muffini peale.

Tavalise muffini sõpra nendega küll ära ei peta. :D Maitse ja kogu see kompott on kaunis vesine ja "taimne". Samas võib olla olen söönud palju liigmagusaid toite, ja võtab aega, et harjuda.

Kindlasti kasutan kookosjahu teinekordki ja, kui teil on lihtsaid retsepte soovitada, olen kõrv - mul on ju terve pakk väärt kraami alles. :)

Jaanika

Mõtlesin sellest kirjutada blogipostituste reklaamimise gruppi, et näha, kas mul leidub mõttekaaslasi, aga jätsin tegemata. Võibolla põhjusel, et interneeduse vestlused on mulle pisut hirmutavad, ning kolisin hoopis enda blogisse. Lähen nüüd asja kallale. Nagu te teate on fotograafia mu suur kirg. Jälgin hoolega fotograafiateemalisi veebilehti, blogisid ning panen hinge piltidesse, mis jõuavad siia blogisse. Lisaks olen nagu kotkasilm, mis puudutab selles samas grupis tehtud blogipostituste pilte. Ärge saage minust aru, ma ei vaata teiste blogide pilte kritiseerivalt. Pigem tunnen huvi, kuidas nad on leidnud lahenduse toidu- või perepiltidele vms. Tihti ilmub koos postitatud lingiga esikaane pilt, mis annab aimu postituse sisust. Minule tähendab see pilt, kas ma avan postituse või mitte (tegelikult on määrav ka teema). Ja nüüd jõuan tuumani. Päris mitmed blogid kasutavad laenatud pilte viitamata originaalallikale. Kindlasti mitte paljud. Kui ma näeks, et pildi all on kirjas, et võetud sealt ja sealt blogist, siis oleks see täiesti okei ja läheksin heameelega vaatama seda blogi. Samas laenatud pildid ja seal juures puuduvad viited tekitavad minust nördimust, sest see on kui võõraste sulgedega eputamine, ja isegi mitte autori tänamine tehtud töö eest. Siinkohal mitte ajada sassi brändide reklaam(toote)pilte ja mõne fotograafi vaevaga tehtud pilte. Mida teie arvate - kas see on viisakas enda, lugejate ja töö autori suhtes viidata allikale, või arvate, et kuna niiiii paljud seda teevad, siis vahet pole? Edit: võibolla tasuks sel viisil mõelda, kas sulle meeldiks, kui keegi kasutab blogis su pilte, mille kallal oled vaeva näinud?

Kas nüüd oleks õige hetk vaadata enda blogi üle, kas olen ehk sama patune olnud? :D

☕☕☕

Mõned päevad tagasi saabunud uudis pani mind pikalt mõtlema meie tuleviku üle. Kuidas käituksite teie planeerides köögi ehitust ning korraga antakse teile roheline tuli ehitada päris enda maja? Esimene emotsioon oli positiivne, ning tundsin ennast väga õnnelikuna. Peale tunnete maha rahunemist käisid peast läbi mõtted, kas me üldse tahame maja, kas me tahame maja siia, ning kui palju läheb maja ehitamine maksma. Isegi praegu, elades maal, pean ennast üdini linnainimeseks. See, et ma potis kasvatan tomatitaimesid, ei tekita minus meeletut himu ümberkorraldada aeda või hoolitseda selle eest. Lisaks armastan privaatsust, ning enda majast unistades tekib esimesena pilt aiaga ümbritsetud elamisest, mis on tibake teistest eemal. Ja kui kord meie maja on püsti, on emotsionaalselt raske kolida sealt, kuhu oleme palju vaeva alla pannud. Noh, näiteks põhjusel, et mulle see muru niitmine üldse ei meeldi. :D

☕☕☕

Ma tahan teha tütardele advendikalendreid. Päris palju pusimist küll, aga pusimine on mu teine nimi. Siis mul tuli pähe, et ma peaks siis ka Igori õele taolise tegema. Siis mõtlesin ümber, et ikka ei viitsi. Seejärel mõtlesin ümber, et kuidagi ikka viitsin ja tütardele ju väga tahan teha. Jaa.. hetkel kogun pinteresti ideid, sest palju aega pole enam jäänud, ja natukene vist ikka viitsin.. It's not easy being me!

☕☕☕

Lisaks kookosjahust muffinitele tegin ka kookose jahuga leiba. Enam ei tee. Liiga palju mune. Liiga palju gaase.

☕☕☕

Kahe nädala pärast on mu sünnipäev. Ma tahtsin kohutavalt koera. Viimased kolm aastat olen tahtnud, ja uurinud-puurinud erinevate tõugude kohta. Valmistanud ette koera võtmiseks, ning tööks, et kasvatada temast täisväärtuslik pereliige ja sõber. Aga ma ei saa. Lasen Igoril endale Pille-Riinu poolt lahkelt jagatud softboxid tellida.

☕☕☕

Ailiüritasin siin lugejaid jõuluhõngulise postitusega võrgutada, kuid mina läksin täiesti pöördesse, kui nägin ta köögilaual MUSTA LEIBA. Minu lemmikut musta leiba. Tahan musta leiba paksu kihi võiga.

☕☕☕

Valmistame hoogsalt ette Eesti trippi. Esialgse idee kohaselt stardime 23. pealelõunal ja jõuame Eestisse 24. õhtul. Võibolla, võibolla saab Igor vahetada õhtuse vahetuse hommikuse vahetuse vastu, ning saame sõitma hakata juba 22. Igatahes jõuame napilt enne jõule ja loodame, et keegi meid ikka vastu võtab. Lisaks tahaks nii paljusid inimesi kohata, ja ma ei jõua sellest enam rohkem unistada. See kõik on ju reaalsus varsti!

☕☕☕

Ma olen ikka tõsine keenjus. Mul polnud õrna aimugi, et Kadil on veel teine blogi. Teadsin alati, et ta paneb pildid üles wordpressi fotoblogisse. Jaanika, no palun! Igatahes, eile avastasin ameerika ja käisin lugemas. Soovitan soojalt - Rohelisem rohi.

Ilusat esimest adventi!

Viimased nädalad 29 aasta vanune Jaanika

Mul läks täiesti meelest, et ma pole teiega veel jaganud, millise tegija käest tellisin Etsy lehelt pulmakutsed. Lisaks pole ma üldse kade tüdruk ning jagan teile ideed, mida pakkuda pulma külalistele kingituseks - vähemalt Sloveenias on see kindel tava.

Kas Eestis antakse pulma lõpus lahkuvatele külalistele kingitused? Eestis käisin viimati pulmas pea 10 aastat tagasi, ja olen kindel, et selle ajaga on kindlasti mõned traditsioonid lisandunud või muutunud.

Mulle hakkas meeldima idee, et meie pulmas on enamik sööke kohalikelt talupidajatelt. Sellepärast uurisime, mida võiksime osta siinse regiooni tegijatelt.

Sloveenlased armastavad meeletult käsitööna valmistatud küpsiseid. Mu endine kolleeg ütles, et tegi jõuludeks viite erinevat sorti küpsiseid, ning ta ema küsis temalt - miks nii vähe? :D See on päris hea näide sellest, kui palju erinevaid sorte võipõmme (just nii armastan ma küpsiseid nimetada) nad suudavad teha. Valik on lõpmatu ja pean tunnistama, et just käsitööna tehtud küpsised on imehead ja, kui neis oleks vähem kaloreid, satuksid nad rohkem mu söögilauale.

Kahjuks mul pole teile kingikarbikeste sisu näidata, seega peate leppima ühe pooliku pildiga fotograafilt. Hea, et tal need silma jäid, sest karbid istusid üsna varjus suure ahju peal. Paari sõnaga sisust - igasse karpi pakkisime 5-6 erinevat sorti küpsist, mis olid peidetud ühevärvilise salvrätiku sisse. Kahjuks lekkis võine sisu läbi karbi külgede, ning hiljem oli näha osadel külgedel plekke. Järgmine kord oleme targemad ja lisame küpsised väikestesse kilekotidesse.

Karbid tellisin Aliexpressist SIIT ja 26 € eest saime 60 karpi koos nööriga. Karbid olid veidi suuremad kui mu peopesa.

Enne pulmi olin kohutavalt Pinteresti sõltuvuses, ning eriti meeldisid mulle voolimissavist kaunistused. Tellisin Aliexpressist linnukujulise küpsisevormi, ning kasutasin seda valgete kaunistuste tegemisel. Linnukestele lisasin linikuga mustri ning lisaks templiga meie nimetähed.

Kutseid hakkasime üsna varakult otsima, kuid Sloveenias jäime tühjade kätega. Siinne kohalik käsitöö polnud meie maitse ning sellepärast tegime otsimistööd hoopis Etsy lehel. Ohh, sinna lehele olekski võinud otsima jääda. :D Esiteks on tegijaid tohutult ja teiseks on tellimine tehtud üsna keerukaks ja kalliks. Arusaadavalt ka, see on ju käsitöö.

Lõpuks leidsime sellised kutsed, mis meeldisid meile mõlemale ja hind oli täitsa enamvähem. Alustuseks maksime tegijale raha ning seejärel saatsime talle andmed, ning ta tegi valmis kutse näite. Kutseid tellisime kolmes keeles, ning me ei pidanud maksma lisatasu selle eest. Üks kutse maksis kokku umbes 5 €, hinna sees on ka nöör, ümbrik ja postikulu.

Ainuke, millega ma rahul polnud olid ümbrikud. Veebilehel on näha tugevast materjalist pruun ümbrik. Meie tellisime helekollase, ning see oli täiesti niru õhuke ümbrik. Otsisime poodidest paremaid ümbrikke, kuid ei leidnud nendele kutsetele õiget suurust. Kasutasime müüja saadetud ümbrikke, ning kinnitasime tagumise poole lilleliste kleepsudega. Ainult üks ümbrik ei jõudnud külalisele ja selles süüdistaksin pigem "om nii vääd" :D

Vaatasin uuesti meie pulmapildid läbi, ning mulle meenus, et meil oli ju ülivinge sõrmusepadi! Sõrmusepadja tegemise usaldasin Raelile, kes lasi selle teha Haapsalu salli stiilis. Kas olete veel südamlikumat ja kiisupehmemat sõrmusepatja näinud? :) Musid-kallid-õhupallid Raelile!

Olles poliitkorrektne pean mainima, et pildid on küll minu omad, aga tehtud fotograafi Maja Jokici poolt. :D

Jaanika

Ma olen tegemisteks omamoodi inpiratsiooni saanud Jaanikalt, mõeldes, et kui tema jõuab, miks siis mina ei peaks hakkama saama. Olin napilt laskmas üle advendikalendrite tegemist, sest mõte sellest, et pean neid lausa kolm tükki valmis tegema, ajas mulle une peale. Mis värk on sellega, et kui on vaja kohustusi täita, siis tahaks minna magama? :D

Eile õhtul, kui viisin vanema tütre trenni, oli mul aega poodides kolada. Kuu alguses jäid mulle Lidl'st silma mõnusa disainiga pakkepaberid, ning otsustasin, et kui need paberid on alles, siis tulevad ka kalendrid. Ja olidki!

Läksin seekord lihtsamat teed, ning ostsin pakkidesse magusat kraami - pisikesed Haribo kummikommi pakid, üllatusmunad, pulgakommid, pulgašokolaadid, erinevad müslibatoonid ja feik mini Twixid. Järgmisel aastal üritan varem alustada, ja kindlasti asendan osa magusast kuivatatud puuviljadega, miks mitte ka mänguasju ja juukseklambreid-patsikumme.

Oot-oot nüüd, kas ma olen ainus, kellele tuli detsember nagu sellist kuud poleks varem eksisteerinudki? Olin täiesti kindel, et novembris on 31 päeva ja, kui Igor eile õhtul teatas, et homme on juba esimene detsember, olin - what. :D Juhtus siis nii, et samal ajal kui pakkisin voodis pea 60 pisikest pakikest, pikutas Igor voodinurgal kuni kell lõi südaöö. :)

Jah, ma olen südamest tänulik, et mind on õnnistatud tohutult kannatliku abikaasaga!

Muuseas täna, kui panin kogu kompoti kokku, istus kass vaikselt kõrval ja vaatas. Mis siis, et mässasin nööridega ja nägin, kui ahvatlev see talle oli. Peale ühte korda, kui ajasin ta maha, sest küüned hakkasid tal sügelema, oli Nuru vagur nagu lambake ja ei puutunud nööri otsagi. Eks näis kuidas rippuvad advendikalendrid vastu peavad. :D

Jaaa.. siit tuleb hunnik pilte advendikaldrist iga võimaliku nurga alt. Ega see minu süü pole, et ma nii hea fotograaf olen, hesus küll!

Lumist, südamlikku ja sooja detsembrikuud!

Jaanika

❤

Viimased päevad on olnud nii kiired, et ma pole jõudnud isegi küpsetada, rääkimata arvuti taha istumisest. Selle viimasega oli mul mõnda aega tagasi natuke kehvad lood, sest nii mugav oli teetassi ja läpakaga maanduda diivanile ja lugeda blogisid, surfada niisama netis.. Nii, et kokkuvõttes on tore sipelda kiiremas elustiilis kui tavaliselt.

Sellegipoolest säästsin endale veidi vaba aega (loe: lükkasin televusseri käima ja "vaatan" lastega Harry Potterit). Tegelikult ühe silmaga ikka vaatan ja teisega otsin enda blogist teile inspiratsiooni.

Üht, mida olen jõuludest mõistnud on see, et kunagi pole liiga vara alustada kingituste varumisega. Eelmisel aastal oli meil lausa oktoobris osad kingitused ostetud. Sama lugu on ka isetehtud kingitustega. Neid, mida saab varem valmis teha, miks mitte võtta käsile detsembri alguses. Muidu võib juhtuda olukord, et aeg pressib peale ja vähemalt mina muutun närvilisemaks, kui liiga palju kohustusi koputavad õlale.

Aga siit nad tulevad, minu 10 isetehtud kingitust, mida soovitan teilgi ette võtta. :)

Raamitud laste pildid

Ma tean väga hästi, kuidas laste vahvad maalitud-joonistatud-liimitud pildikesed kipuvad kuhjuma, ja nii raske on valida, milliseid neist alles hoida. Siiani ma pole parimat lahendust suutnud leida, ja nii see kuhi aina kasvab. Sellegipoolest on tore mõned sellised pildid, mille tarvis on rohkem vaeva nähtud, raami panna. Ma usun, et iga vanaema-vanaisa oleks õnnelik leides kingikotist lapselapse raamitud pildi, mille saab panna seinale kaunistuseks ja soojaks mälestuseks. LINK.

Maksapasteet

Tehes suure koguse maksapasteeti on võimalik rõõmustada suurt hulka sõpru. Ma tean, et minu silmad lööksid selle kingi peale kenasti särama. Koostisosad on lihtsad ja mina sain esimese korraga väga maitsva laari pasteeti, millest osa pistsime sügavkülma ja suure osa pistsime kohe nahka. LINK

Ehtekauss

Mõnda aega tagasi postitasin teile idee, kuidas teha ehete tarvis kausike, ja teie vastustest sain aimu, et see on suurepärane jõulukingi idee. Pisike, kuid praktiline kingitus sobib suurepäraselt ühele ehtesõbrale. LINK.

Hoiukarp

Peale selle,et ehteid on tore pisikesse kausikesse sobitada, on tore leida ilutoodele oma pesa. Mina soovitan teil uurida kunstitarvete poodidest puidust toorikuid, mida saate kaunistada enda soovi järgi. Minu eriliseks nõrkuseks on väiksed taimepotid, ning ka neile võib teha kasti ning kinkida see heale sõbrale. LINK.

Vitamiinipurk

Kas saaks olla midagi paremat, kui kinkida kallile inimesele purgitäis tervist? Ma arvan, et mitte. Sellepärast soovitan teil ette võtta tervisepurgike, kuhu mahub mesi, sidrun ja ingver, mis on kõik kasulikud koostisosad. PS Klõpsates lingile, leiate veel ühe vahva idee, mille saab täpselt samamoodi purki pista nagu ingveri, mee ja sidruni kompoti. LINK.

Jõuluehted

Me ei ole mitu aastat koju jõulupuud toonud, kuid loodetavasti on meie elamine järgmisel aastal juba nii palju valmis, et pakkuda ühele armsale kuusepuule peavarju. Minu eriliseks lemmikuks on isetehtud jõuluehted, mida saaksin kord enda puule riputada. Voolimismassist jõuluehtete tegemine on mõnus vahepala kiirele päevale ja kaunistavad iga kuusepuud. Miks mitte sheerida kama ka sõbraga! LINK.

Loomaase

Kui sõpradele ja perekonnale on kingitused valmis tehtud, ei tohiks unustada ka lemmikuid. Klikates lingile leiate õpetuse, kuidas teha kassile või koerale (või mõlemale jagamiseks) üks soe ase. LINK.

Vürtsikas snäkk

Gurmaanid nõustuvad minuga, et parim jõulukingitus on söödav jõulukingitus. Taaskord pakun teile geniaalselt ideed, kuidas pakkuda maitsemeeli paitavat jõulukingitust. Ning nagu ikka - meeldivalt lihtsa retseptiga saab igaüks hakkama. LINK.

Bailey's liköör

Kodune Bailey's on suurepärane kingitus ja eelkõige on see ka suurepärane naps, mida ise lipsida. Tean omast käest, sest pudel, mille jätsime endale, tühjenes helikiirusel. Mis siis, et mina ja Igor praktiliselt ei joo alkoholi. Napsu teeb meeldivaks ka see, et saad ise reguleerida alkoholi sisaldust, ning kokkuvõttes teha üsna lahja märjukese. LINK.

Riivitud puder

Viimane kingitus on üsna isemoodi. Kas sa oled kunagi teinud jõulupakiks paki makarone? Miskipärast arvan, et mitte. Riivitud puder ehk ribana kaša (puder) on eriline sellepärast, et see on maailma mugavaim pasta lastele. Seda on mugav süüa ning iga lusikatäis jõuab eemärgini ehk suhu. Ning kõige toredam on see, et valmistamiseks pole vaja kallist pastamasinat kasutada. LINK.

Ma olen hoolsalt täiendanud enda Pinteresti seina, ning loodetavasti saan detsembrikuu jooksul pakkuda teile veelgi ideid. :)

Jaanika

Jehhudiduu! Ma poleks eales arvanud, et saan tunda taolist õnnetunnet, kui lõpuks maandun arvuti taha. Kardan, et ma ei suudaks eales olla aktiivne blogija töö, laste ja hobide kõrvalt. Või siis muutuks In Love in Ljubljana blogi pildiblogiks, kuigi mulle on tunne, et pildimaiku on siin niikuinii rohkem, kui jutustamist.

Tänase postituse pildid on pärit reedesest Zagrebi tripist. Nimelt jõudsid kohale tüdrukute dokumendid, ja uskumatu, kui kiiresti kogu protsess läks. Kuigi Sloveenia on kõike muud kui e-riik, suudab Eesti helikiirusel töötav süsteem siluda nurki, mis on tekkinud tänu ebameeldivatele kogemustele kohaliku ametkonnaga. Aitäh kiisupai eest, Eesti riik!

Rocket burger ei olnud avatud :(

Zagrebi kesklinn oli tõeliselt soe ja jõulune, ning minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt heitis see suure varju Ljubljana kesklinnale, mida külastasime eile. Rahvast oli mõlemad nagu murdu, kuid Zagreb suutis pakkuda rohkem jõuluhõngu südamesse ja pisikesed valged putkad tekitasid tunde nagu oleksin Eestis.

Ahjaa, nüüd tuli meelde, millega veel trumpab Zagreb üle Ljubljana ja selleks on hinnad, mis on meeldivalt taskukohased. Vähemalt minul ei tilkunud kordagi südamest verd, kui maksin arvet. Samas minnes Horvaatias mõnda mereäärsesse turistimagnetist linna, on hinnad isegi kallimad kui Sloveenias. Soovitan teil, kel vähegi võimalik, külastada jõuluehteis Zagrebi.

Sõites eile õhtul peale meeldivat külaskäiku Ljubljanas koju, tekkisid mul mõtted seoses vanema tütrega. Olen teile varem rääkinud, et ta käib praegu Novo mestos gümnastika trennis, ning Eestis oli ta Janika võimlemisklubis kolm aastat. Ta läheb trenni heameelega, ning ma pole kuulnud nurinat ta suus, et ei viitsiks, või ei tahaks. Mul on selle üle ääretult hea meel, kuigi mõnikord mõtlen, kas talle ikka tõeliselt meeldib gümnastika, või on ta lihtsalt leplik.

Ma üldse ei salga seda, et iluvõimlemine ja sealt edasi gümnastika oli minu soov. Muidugi ma küsisin tema arvamust, kuid eelkõige oli see ikkagi minu suunamine. Ma olen alati arvanud, et lapsena trennis käimine kasvatab harjumust tegeleda spordiga, ning lisaks on noorel kehal võimalik kergemal viisil õppida liikumist, treenida õiget rühti ja kasvada ilusaks nooreks inimeseks. Samas, kui osad lapsed tegelevad trennis õpituga ka väljaspool kooli, siis minu tütar mitte. Nagu ta ei käikski kuskil trennis - ja sellest ka mõte, kas see tõeliselt huvitab teda.

Räägin nüüd ka sellest, millega ta igapäevaselt kodus tegeleb, ja on näha, et paneb ta südame kiiremini tuksuma. Anetel on suur huvi kunsti vastu, ning kui ta just ei õpi, mängi, siis võib teda leida laua tagant joonistamas ja meisterdamas. Ta teeb päevas mitmeid erinevaid töid ja vaadates tulemusi, on näha, et neiul jätkub annet. Mitte isegi see, et ta suudab üks-ühele joonistada teatud objekte. Tema andekus peitub suurepärases värvide sobitamises, leidlikus disainis ning lõpmatu ideede allikas. Üks ta piltidest seisab siiani mu laual, sest tahan kasutada tema tehtud jõulupiltide disaini, mis sobiks pakkepaberitele, kaartidele, veebilehtedele - kuhiganes!

Ja nüüd ma mõtlen - milleks hoida sellist suurepärast andekust peidus, vaid pigem lasta tal õppida tehnikat ja lihvida nurki õpetaja käe all. Rääkisin temaga, ja ta oleks õnnelik, kui saaks käia kunstiringis. Samas meeldib talle ka gümnastika trenn, millest ei soovi loobuda. Ma viiksin teda soovi korral kasvõi viis korda nädalas kuhu vaja, kuid tahan olla kindel, et seda pole liiga palju ta jaoks.

Pidasin endaga aru ja otsustasin, et lasen tal selle kooliaasta lõpuni käia gümnastikas, ning samal ajal üritan talle ise tutvustada erinevaid viise kunsti praktiseerimiseks. Jagaksin ka blogis teile ideid, mida saaksite enda lastega proovida. Järgmine kooliaasta on veel kaugel, ning ehk siis saab selgemaks, kas talle sobiks käia kahes huviringis, või pigem valime ühe.

Ka mina olin samasugune nagu mu tütar lapsena. Ja tegelikult see blogi on mulle võimalus kunsti praktiseerimiseks. Ma saan täiesti adekvaatselt aru, et ma pole suurem asi sulesepp, aga piltide tegemine ja lavastamine, vot see annab mulle tõelise energialaksu ja hea enesetunde. :) Ma soovin, et minu tütrel oleks tulevikus võimalik soovi korral tegeleda kunstiga, sest vajadust luua ei kao aastatega kuhugi.

Palun ärge riietaga enda lemmikuid kostüümidesse - no vaadake ainult seda kurba nägu! :D

Detsember on igal aastal mu lemmik kuu. Mitte ainult jõulude ja minu sünnipäeva tõttu, vaid kogu see kompott, mis tekib, kui mul on võimalus olla rohkelt koos sõprade ja perekonnaga täidab terve kere tõelise õnnetundega. Alates tänasest saan lugeda 6 päeva edasi, ja siis täitub mul 30 eluaastat siin maamunal. Ja, kui ma loen edasi 17 päeva, siis me hakkame Eestisse sõitma! Kukerpallid

Eile õhtul leppisime Igoriga kokku, et iga päev sööme Eestis erineva burgeri, et me ei tahaks kuni järgmise külastuskorrani süüa ühtegi burksi. :D Tegelikult on seda üsna lihtne täita, kuna Sloveenia burksid pole grammigi nii head, kui Eestis pakutavad. :) Ja sõpru tahaks näha, perekonda.. ja hetkel tahaks laua taga hüppama hakata, sest kogu õnnetunne ei suuda hinge mahtuda!!!

Eestis näeme, raisk!

Jaanika

Mõni hetk enne postitusega alustamist olin kohutavalt paanikas, ja tegelikult tunnen ka praegu ennast halvasti - kurgus pitsitab, pea keerleb, süda on paha. Ma isegi ei tea, miks seda teile kirjutan. Ehk lootuses, et tänu sellele postitusele saan anda kellelegi teist lootust, motivatsiooni, mõistmist ning jõudu, et alustada probleemi lahendamisega juba täna nagu tegin mina.

Alustan sellega, et räägin teile enda lapsepõlvest. Ma ei mäleta, kuidas olid lood, kui olin noorem kui 7-aastane, kuid seda tean kindlalt, et suurema koolilapsena oli mu hammaste hooldus null. Suvepuhkusel suvilas pesin enda hambaid kõige rohkem mõned korrad kuu jooksul, ja kui nüüd on kaks korda päevas hammaste pesemine kõige loomulikum tegevus maailmas, siis tol ajal mitte.

Olen alati armastanud magusat ja minu suureks lemmikuks olid ka gaseeritud magusad joogid. Polnud suur ime, kui 7. klassis hambaarstile minnes avastati mul kaheksa auku, mis vajasid parandamist. Ülikooliaegne sõbranna, kel olid imeilusad valged pärlid suus, ütles, et tal pole siiani olnud ühtegi katkist hammast, ja ta oli umbes 20-aastane siis. Nojah. Minu lugu oleks siis täpselt vastupidine.

Üsna kiiresti sai mulle selgeks, et hammaste olukord läheb aina kehvemaks. Teismelisena pesin küll korralikumalt enda kikusid, aga ikkagi mitte nii regulaarselt nagu vaja. Järgnesid esimesed juureravid, väljatõmmatud hambad.. Kuivatan nüüd mõne pisara silmanurgast.

Mingi hetk hakkasin kohutavalt häbenema enda hambaid ja kõige rohkem tundsin häbi siis, kui viimasel hetkel (ja ma läksin alati hambaarstile siis, kui olukord oli juba hull) vedasin end kuidagimoodi arstile. Kui läks hästi, andis hammas päästa, kui mitte..

Tohutult lihtne on sulgeda suus ning mõelda, et probleemi pole - teised ju ei näe. Kui ma vaid oleksin siis mõistnud, et probleem pole selles, mida teised arvavad, vaid see, kuidas ma suhtun iseendasse. Ma ei saa ju ennast armastada ja austada, kui lasen probleemidel kasvada üle pea ja lükkan olukorda sinna, kus pole enam väljapääsu.

Teate, mis on kõige nõmedam. Mul pole kungi olnud probleemi, et mul poleks sentigi raha ja ma ei saa minna hambaarstile. Teadupärast on hambaravi rämedalt kallis, ning see on üks suuremaid põhjuseid, miks inimesed piinlevad katkiste hammaste tõttu. Aga mina elasin hirmus ja, mõeldes praegu, et homme on mul hambaarst, kus paneme kokku terve raviskeemi, tahaksin ikkagi joosta metsa peitu ja keelduda sealt väljumast.

Jah, mul on tohutult piinlik, et olen katkiste hammaste parandamist lükkan edasi. Iga kuu. Nüüd panen aja, ja taaskord ei tee seda. Järgmine kuu, ma luban! Ometi ei täitnud ma kunagi enda lubadusi ja lasin hammastel laguneda.

Lõpuks võtsin ennast kokku - küsisin sõbralt erinevate hambaarstide kohta, rääkisin murest Igorile ja leidsime arsti, kelle juures saab sõlmida aastamaksuga lepingu. Summa oleneb sellest, millises seisus on su hambad ja esimene ülevaatus on tasuta. Minu jaoks tuleb (arvatavasti) aastamaks 1000 € ringi, mida on võimalik maksta kuu kaupa.

Ma tean, et jätkuvalt, ja arvatavasti igakord, kui lähen hambaarstile, tunnen paanilist hirmu. Oodates enda korda, tahaksin mao sisu väljutada põrandale ja mu süda lööb kümme korda kiiremini. Kuid ma armastan ennast ja ma tahan enda eest hoolitseda. Ma tahan, et peaksin endast iga päevaga rohkem lugu, ning unustada probleemide eest põgenemise.

Tahaksin anda teile nõuandeid, kuidas alustada lahendustega. Esiteks üritage lõpetada ülemõtlemine - lööge ühe korraliku kliiniku veebilehte lahti, googeldage erinevaid hambaarste (tagasiside) ning pange aeg. Kui teil on võimalik, võtke endale tugiisik, kes aitab kasvõi selle esimese sammu läbiviimisel, ning hiljem tuletab teile meelde, kui on aeg minna, ning võimaluse korral tuleb teiega kaasa. Mina kavatsen minna koos abikaasaga, sest tema on minu tugi ja kindlus. Igas olukorras.

Ma tean väga hästi, et lagunevad hambad ei ravi ennast ise, ning tuleb, lihtsalt tuleb saada üle hirmudest, ning minna arstile. Kui aus olla, siis mina ei vabane kunagi hirmust, kuid samas tean, et iga korraga läheb kergemaks. Tekib austus enda vastu, et olen ületanud tohutu takistuse, ning see aitab tublisti enesehinnangu kasvatamisel.

Kui kedagi huvitab, siis kirjutaksin rohkem sel teemal blogis, sest järgmine aasta kavatseb tulla "hambarsti külastuse rohke". Ja, kui püsib killuke lootust, et annan kasvõi ühele teist motivatsiooni, on mu eesmärk täidetud.

Oeh, parem hakkas.

Jaanika

Saigi käidud. Eile õhtul oli mul mikroskoopiline paanikahoog kuni langesin voodisse, kuid täna hommikul tundsin ennast paremini. Igor üritas autos kõigest väest juttu puhuda, kuid ma ei võtnud suurt vedu. Keskendusin hingamisele. Breath in, breath out.

Ma olen märganud, et sloveenlastest arstid on üldjuhul sellised muhedad tegelased. Tänase päeva kangelane ehk minu uus hambaarst oli täpselt sama tore nagu kõik kohalikud arstid siiani. Ta võttis poolteist tundi (paar onklit pidid mu järgi ootama) aega seletada täpselt, milliseid meetodeid ja materjale ta kasutab.

Minu suu uurimiseks läks tal kõigest mõned minutid, et mõista olukorrast. Ta vaatas mulle pikalt otsa ja ütles, et tööd on, aga ta usub, et tervisliku suu olukorda on võimalik taastada. Suur kivi langes mu südamelt ja Igori rahakott hakkas taskus värisema.

Sain täna hulga targemaks. Arst rääkis mulle pikalt juureravi probleemidest, ja kuidas paljud arstid ei suuda seda korralikult teha. Mitte, et arst poleks piisavalt professionaalne, vaid, et põletik võib ikkagi tulla hambasse, nii, et seda pole näha. Samuti mainis ta, et maailma loomulikuim tegevus on siiski hamba eemaldamine, mitte juureravi.

Sellega seos tuli ka jutuks rasedus ning hammaste olukord. Ta rääkis, et kui suus pole hambad korras, eriti just, mis puudutab lagunevaid hambaid, on 20% võimalus raseduse katkemiseks. See on märkimisväärselt suur protsent, mis peaks panema iga naise mõtlema hammaste heaolu ja sündimata lapse üle.

Selle postituse kirjutamise ajal vestlesin Igoriga Facebooki chatis ja ta edastas mulle enda sõbra kogemused selle arstiga. Kahjuks need polnud head, just mis puudutab patsiendi enda otsuseid, ja ka seda, mis on hambaravi korral suureks faktoriks - rahaline kulu. Otsustasin, et selle või järgmise nädala jooksul külastan Igori isa hambaarsti, kelle kohta olen palju head kuulnud, nii mitmeski võtmes.

Aga nüüd veidi lõbusama teema juurde.

Eile õhtul valmistasin blogi tarvis maiustusi, millest plaanisin pilte teha ja teile tutvustada. Täna hommikul selgus, et Igor oli eelmisel õhtul ja täna hommikul teinud puhta platsi (jagas lahkelt ka tüdrukutega), sest arvas, et need olid minu ülejäägid. :D Tegelikult jätsin maiustused kapile tahenema, sest kõik need olid kaetud šokolaadiga. No, mis seal ikka. Sain täna õhtul uuesti teha, ja, kui aus olla, siis hea kraam tuli paremini välja kui esimesel korral. :)

Oli ja enam polnud. :D

Aitäh kõigile, kes mulle kirjutasid enda hammaste olukorrast ja jagasid kogemusi enda hambaravi teekonnast! Pean tõdema, et see aitas mulle tänase hommiku olukorra palju lihtsamalt läbi elada. :)

Jaanika

Kui eelmisel aastal kirjutasin iga hommik terve päeva plaani ja kuu alguses tegevused, mida peaksid ette võtma kuu jooksul, siis mnjah, pole seda ammu teinud. Planeerimisel on minu jaoks üsna tugev motiveeriv maik man, ning sellepärast otsustasin kirjutada terve kuu plaani blogisse. Ja kui juhtub, et mõned ülesanded jäävad täitmata, siis mul oleks üsna piinlik enda lugejate ees - erinevalt märkmikust, mida keegi peale minu ei loe, ja ei tea, mis kohustused seal on. :D

☕☕☕

Nagu come on, Jaanika. Tee video koos Igoriga, mida lubasid miljon aega tagasi.

☕☕☕

Iga nädal uus retsept, mis läheb ka Emmede Klubi lehele. Tegelikult ma vahepeal jõudsin välja mõelda jõuluhõngulise õuna Napoleoni kausikoogi, kuid juhtus nii nagu meie peres ikka - kook söödi enne, kui ma jõudsin isegi mõelda selle pildistamisele.

☕☕☕

Kuna minu ettevõtluse projekt läheb ellu alles järgmisel aastal, siis senini tuleks leida mõni muu rahakotitäitmis allikas. Eesmärk - leia kõik sobivad ettevõtted 30 km raadiuses enda kodust, tee põhjalik ülevaade neile ja saada CV-d koos kaaskirjaga.

☕☕☕

Ma ei tohi ärrituda teemal "sloveenia paberimajandus", kuna mina ei ole siin, et süsteemi muuta. Järgmisel päeval tuleb uus eestlane/ soomlane/ lätlane/ EL kodanik, ja temalt küsitakse, kas TEIE riik on ka Euroopa Liidus?

☕☕☕

Planeerida reisi Eestisse - eelarve, sihtkohad, päevade jaotus, kingitused, tegevused, kohtumised.

☕☕☕

Mõelda välja, mida teha enda sünnipäeval detsembris. Muidugi ma tahaks ägedat sünnipäevapidu koos rohkete külalistega enda 30. juubeliks. Kuid lugu on nii, et kui võtame Eesti reisi ette, siis hoiame viimased kaks kuud püksirihma pingul. Kõige olulisem on osta lastele jõulukingid, sest kui ma soovin sünnipäevaks näiteks Kenzo kella, siis võin oodata paremat aega. :D

☕☕☕

Hetkel ma teen 3,5 km jooksu/kõnniringe, kuid Novembrist võiksin teha juba kaks ringi ehk 7 km. Tegelikult maa on lühike, kuid kuna pool sellest on ülesmäge, siis annab tunda.

☕☕☕

Mulle tohutult meeldib heegeldamine, kuid ei teagi, miks pole seda viimane aasta kordagi teinud. Parandan vea novembris.

☕☕☕

Loen lastega rohkem raamatuid. Punkt. Siin vist rohkemat seletama ei pea.

☕☕☕

Teen korrektuuri meie kapis, kus on mäletusesemed ja DIY stuff. Me oleme ikka rämedad hamstrid.

☕☕☕

Vanem tütar soovib endale hamstrit. Vaja on arutada Igoriga ühe pisikese lemmiku võtmise plussid ja miinused. Ning mõelda, kas ehk pigem merisiga või jänes. Mina isiklikult võtaksin vähe priskema looma, kes elab kauem ja ei lähe sõrmede vahel katki. :D

☕☕☕

Mõtlesin pakkuda koolile idee teha jõululaat, kuhu vanemad saaksid koos lastega müüdavat kraami meisterdada. Minule meeldib see mõte põhjusel, et saaksin kokata ja ei peaks ise sööma. :P

☕☕☕

Kutsun teid üles märkima enda plaane selleks kuuks, sest nagu ma juba mainisin, on lootus neid täide viia suurem, kui olen mõtted kirja pannud. Soovin teile soojust hinge ja jooge rohkelt meega teed!

Jaanika

❤

Oh noes, jõuluehted!

Kreeka jogurti pannkoogid

Happiness is wearing a pink dress

UUS: Aussie, Rexona, Mixa

Üllatusega peolaua muffinid

Heategevusest

Kel pole aknaid või lund

Ma ei taha viriseda, aga oh well..

Sinu homse õhtusöögi idee

Poolepäevane kass

Kuldne ehtekauss

Vürtsikad banaani muffinid kookosjahuga

My thoughts lately

Kutsed, kingitused, sõrmusepadi

Ahaa, advendikalender!

10 isetehtud jõulukingi ideed

Pikk jutt ja Zagrebi jõul

Minu luukere kapis

Järg eilsele postitusele

Novembri plaanid